Põllumajanduskoolid

VAEKÜLA TÖÖDEJUHATAJATE- JA
KARJATALITAJATEKOOL (1944 – 1959)

Aastail 1930-1944 oli Vaekülas 2 kooli:
1) Vaeküla Tööjuhatajatekool (1930 – 1944)
2) Vaeküla Karjatalitajatekool (1937 – 1944)
Koolid asusid ühisel territooriumil, neil oli ühine juhtkond, ühised õppejõud ning ühine pitsat.

Vaeküla Tööjuhatajatekool

Kool asus endises mõisa härrastemajas (praegune sööklamaja). Ülemisele korrusele ehitati kooli tarbeks ruume juurde. See maja mahutas nii õpetajad, õpilased, klassiruumid kui ka muud vajalikud ruumid. See oli riigikool, mis asutati 21. jaan 1930. a Põllutööministeeriumi poolt õppinud talujuhtide ja eestöötegijate ettevalmistamiseks.
Kooli esialgne nimetus oli Vaeküla Eestöötegijatekool, mis oli 2-aastase õppeajaga keskastme põllumajanduserikool. Kooli võeti vastu meesõpilasi, kes omasid algkooli 6 klassi hariduse, olid vähemalt 17-aastased ja töötanud 1 aasta põllumajanduses (tõendi selle kohta võis anda õpilase isa või peremees, kelle juures ta varem töötas, või vallavalitsus).
Õppetöö algas nii I kui II klassis oktoobrikuu teisel esmaspäeval ja kestis 42 nädalat. Koolitöö lõpu määras Haridusministeerium. II klassis jagunes õppetöö teoreetiliseks talviseks õppejärguks (25 õppenädalat) ja praktiliseks suviseks õppejärguks (17 õppenädalat). See kõik oli kirja pandud kooli põhimääruses, mille esialgne variant koos kooli õppekavaga kehtestati 1930. a aprillis.
Esimene koolijuhataja oli Aleksander Männik (21. 01. 1930 – 13 .10. 1931).

Vaeküla Karjatalitajatekool

Kool asutati riigivanema otsusega 3. sept 1937. a Haridusministeeriumi poolt ülal peetava riigikoolina. Kool alustas tööd 1. novembril 1937. a ja 1. augustist töötas samuti uue põhimääruse järgi „Karjatalitajatekoolide õppetöö korraldamise määrus“ (kehtestatud HM poolt 1. aug 1939).
Iga-aastane õppetöö algus määrati samuti oktoobrikuu teisele esmaspäevale. See oli 1-aastase õppeajaga keskastme põllumajanduserikool, mille ülesanne oli noori ette valmistada õppinud karjatalitaja  lukutseks. Õppetöö kooli juures pidi kestma vähemalt 42 nädalat aastas.
Kooli võeti vastu nii mees- kui naisõpilasi, kes olid vähemalt 17-aastased, omasid 6-klassi hariduse ja olid töötanud vähemalt ühe aasta kas põllumajanduse või karjakasvatuse alal. Erandlikult võeti vastu ka neid, kel oli suur  eelpraktika talundeis. Õpilaste normaalarvuks koolis (klassis) oli 15. Pühade vaheaegadel, mida peeti vastavalt üldhariduskoolide vaheaegadele, koolis teoreetiline õppetöö seisis, kuid õpilased olid kohustatud osa võtma kooli põllumajapidamise loomakasvatuse tööst. Puhkuseks lubati õpilastel vaheldumisi lahkumist kooli juurest, kuivõrd seda võimaldasid eesmärgistatud tööd.
Vaeküla Tööjuhatajatekoolis ja Karjatalitajatekoolis ei olnud õppemaksu. Kooli põhimääruses oli öeldud, et „kooli ülalpidaja on kohustatud tasuks tegelikkude tööde eest kooli majapidamises õpilastele andma täieliku ülalpidamise.“ Koolidesse vastuvõtt toimus võistluse teel dokumentide alusel ja võistluseksamitega matemaatikas ja eesti keeles, arvesse võttes eelharidust ja eelpraktikat.
(Nii oli asi paika pandud 1939. a määruses.)

VAEKÜLA PÕLLUMAJANDUSE MEHHANISEERIMISE
TEHNIKUM (1944 – 1959)

Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum alustas õppetööd 6. novembril 1944. aastal vastavalt ENSV Rahvakomissaride Nõukogu otsusele ülesannetes ette valmistada põllumajandusspetsialiste (Pärnu Maa-arhiiv F-1012 N-1). Vaeküla PMT allus ENSV Põllumajandusministeeriumile ja oli Eesti vabariigi eelarvel. Õppeaeg kestis 4 aastat (alates 1948. a, varem 3 aastat).
Aastatel 1944 – 1947 töötas selle kooli juures ka Vaeküla Mehhaniseerimiskool, mis allus Moskvale ja oli Moskva eelarvel. Õppeaeg oli 2 aastat. Lõpetajad said kombaineri- ja traktoristikutse. 1947. a viidi see kool üle Järva-Jaani ja ta alustas seal tööd Järva-Jaani Mehhaniseerimistehnikumina.
Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum oli suurim põllumajanduslik kesk-eriõppeasutus ENSV-s. Tehnikumil oli ka kaugõppeosakond ja õppe majand.

Pilvede taga on alati päike!